Spordieetika
ISIKSUSENA arenemine nii, et anne realiseeruks ilma psüühikale negatiivset mõju avaldamata.
| RÕÕM ja põnevus SAAVUTUSEST- äkki saan pihta | HIRM KAOTADA – äkki läheb mööda |
|---|---|
| Sportlane kui isiksus. RÕÕM tegevusest ja kellest hoolitakse tingimusteta | Sportlane kui vahend. HIRM – Keda kasutatakse vahendina |
| VÕIDU TAHE Rõõm võidust, aga rõõm ka tegevusest, isegi kui ei võida. | VÕIDU KOHUSTUS Rõõm, et ei kaotanud. Hirm kaotuse ees. |
| TUNNUSTAMINE Olenemata tulemusest. Alati leiab midagi positiivset. | SÜÜDISTAMINE Miks SA ei võitnud või miks MA ei võitnud. Enese süüdistamine. Hirm, hirm, hirm |
| JULGUS, IME võimalikkus Julgus uuteks väljakutseteks ja arenguks | Tõenäoliselt varem või hiljem läbi põlemine! |
Õigesti isiksusena kasvanud sportlane on üldjuhul edukas ka muudes eluvaldkondades.
Mida treenitav ootab:
- Individuaalset lähenemist
- EMPAATIAT
- Treeneri asjatundlikkus, kompetents
- Dialoogi, mitte monoloog
- RAHU
- OPTIMISTLIKKUS
- Kindlustunne
- Motivatsioon viivad SIHTIDE SAAVUTAMISENI, EESMÄRK
- Ambitsioon
Treenitavas enesedialoogi tekitamine. Objektiivne rahulik enesehinnang, mis võib täiesti jääda ka enda teada.
Stressis aju ei tööta ja ei arene

